Mount Isa – Townsville

Sõit jätkus ja ilm oli jätkuvalt palav. Jõin kohvi ühes teemajas (Road House), mida pidas suure halli habemega mees. See oli universaalne baar-motell-tankla-restoran. Reegel on, et suuremates linnades on kütus odavam ja mida üksikum koht, seda kallim on kütus. Sadakond kilomeetrit eemal oli aga tankla, milles kütus palu odavam. Kohalik kindlasti oskaks valida tankimise kohta, kuid mina pean leppima oma vähese kogenusega selles osas. Meenub, et kunagi varasemas postituses rääkisin, et siinsed autojuhid on väga viisakad ja ei tee kunagi möödasõitu kohas, kus see ei ole lubatud. Tegelikult nii ongi aga see ei kehti Northern Territoris. Seal tehti ikka päris kaelamurdvaid trikke möödasõidul.

Kaubad liiguvad suurte rekkadega (Road Train), millel on taga kuni 5 haagist ja ma ei ole näinud, et nende kiirus mäkketõusul väheneks. On ka Volvosi, kuid need tunduvad siinsete machovedurite kõrval nagu elegantsed linnapreilid, mis ei sobi siinsesse konteksti. Raksed ja pikad rongid liiguvad muidugi ainult maanteedel ja suurlinnades neid ei kohta.

Teel keerasin trassilt maha, et vaadata sisse ka linna nimega Charters Towers, et osta kaasa joogivett. Townsville võttis mind vastu sombuse ilmaga. Juba linnale lähenedes oli tunda temperatuuri langus ja tunda oli ookeani lähedust.

Pikalt peatumata keerasin lõuna poole ja paarikümne kilomeetri pärast otsustasin trassilt maha keerata. Kaardi järgi otsustades ma ära eksida ei saanud, kuna ida pool pidi varem või hiljem vastu tulema ookean. Tee läks üha kitsamaks ja viimaks lõppes otsa. Ümberringi oli üsna kõrge muru või hoopis suhkruroog???

Veidi toitumisest:

Pikale tripile kaasa mingeid toiduaineid eriti osta ei saa, kuna sellise kuumusega need ei säili. Huvitav, et kõige kauem säilib just kuiv röstsai. Müüakse piisavalt maitsvamaid saiu aga need riknevad kuumuse ja niiskusega üsna kiiresti. Momendil on mu toidutagavaras 1 tomat, 3 sibulat ja 5 sidrunit. Asi pole muidugi nii dramaatiline, kuna olen praeguseks jõudnud juba idarannikule ja pikad asustamata teelõigud on seljataga. Need 5 sidrunit on muide kaasa võetud Melbournest, kus võtsime need meid võõrustanud Eesti poiste puu otsast ja need legendaarsed sidrunid on edukalt läbinud juba 12 tuhat kilomeetrit. Esimestel saabumise päevadel ostsime igasugu toiduaineid ja muuhulgas ka kiirnuudlid. Gaasipliit ja toidunõud on autos olemas ja seega on sooja toidu tegemise võimalus. Tavalises elus ma kiirnuudleid kindlasti ei sööks. Dr. Karu pidas pika loengu, kuidas organism peab vähemalt ühe korra päevas sooja toitu saama. Teoreetiliselt olemn ma temaga nõus ja ühel nõrkuse hetkel proovisin seda jubedat preparaati omale ka manustada. See jäi ks viimaseks korraks, kus ma sunnin ennast nii ebameeldivat medikamenti manustama.. Pärandan ilmselt need kiirnuudli pakid koos autoga järgmistele backpackeritele. Võin juurde rääkida ka jutu nende kasulikusest jne.

30.Jaanuar,

Townsville